Kogemus

Kas mitteeristuvat tähist saaks kaubamärgina registreerida?

Kaubamärgi peamine ülesanne on võimaldada tarbijal ilma segiajamiseta eristada kaubamärgiga tähistatud kaupu või teenuseid ühelt ettevõtjalt pärinevatena. Kui kaubamärk üksnes kirjeldab pakutavaid kaupu või teenuseid, siis ei võimalda see tarbijal neid konkreetse ettevõtjaga siduda.

Näiteks sõna „kebab“ ei ole toitlustusteenuseid pakkuva ettevõtja puhul kaubamärgina registreeritav, sest kirjeldab tarbijale, milliseid toite toitlustuskohas pakutakse. Tarbija ei saa lisaks toidu kirjeldusele tähisest „kebab“ informatsiooni teenuse päritolu kohta ja tähis ei võimalda tarbijal teenust konkreetse ettevõtjaga siduda. Seega tähisel „kebab“ puudub toitlustusteenuste osas eristusvõime.

Kaupade või teenuste omadusi tähistavad terminid peavad jääma vabaks kasutamiseks kõigile ettevõtjatele ning sellest tulenevalt pole kirjeldavad tähised, nagu näiteks sõna „kebab“ toitlustusteenuste puhul, üldjuhul kaubamärgina registreeritavad. Seetõttu oleks mõistlik juba ettevõtte brändi loomisel läbi mõelda, kas tähis on oma olemuselt kaubamärgina registreeritav.

Keeldumisteade patendiametist

Vahel on aga nii, et ettevõtja on oma kaupade või teenuste tähistamiseks kaubamärki kasutanud juba aastaid ning alles hiljem esitanud registreerimistaotluse. Menetluse käigus kontrollib patendiamet (näiteks Eesti Patendiamet või Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet) tähise sobivust kaubamärgiks. Kui patendiamet hindab tähise märgitud kaupade ja teenuste osas kirjeldavaks ja eristusvõimetuks, siis keeldub ta tähist kaubamärgina registreerimast ning saadab taotlejale vastava teate.

Seesuguse teate saamine teeb sageli ettevõtjaid nõutuks. Tähist on kaubamärgina kasutatud, selleks on tehtud investeeringuid ja tarbijad tunnevad tähise ära. Tundub arusaamatu, kuidas ei saa tähist kaubamärgina registreerida. Seda enam, et ka mitmed teised registreeritud kaubamärgid on kirjeldavad.

Omandatud eristusvõime

Tegelikult ongi olemas olukorrast väljapääs. Nimelt, kirjeldavust ega eristusvõimetust ei kohaldata keeldumisalusena, kui kaubamärki on juba varasemalt piisavalt kaua kasutatud, mille tulemusena on see muutunud inimeste jaoks eristuvaks või lausa üldtuntuks. Seega tuleks antud olukorras koostada patendiametile vastus ning tõendada, et tähis on omandanud kasutamise tulemusena eristusvõime. Kasutamise tulemusena omandatud eristusvõime tähendab, et vastavate kaupade või teenuste tarbijad on hakanud kasutatavat tähist seostama konkreetse ettevõtjaga.

Tulles tagasi kebabi näite juurde – patendiameti hinnangul ei olnud tähis „Nõmme Kebab“ muuhulgas toitlustusteenuste osas registreeritav, sest andis tarbijale informatsiooni üksnes selle kohta, et tegemist on Nõmmel asuva, kebabi pakkuva toitlustuskohaga. Tänaseks on aga „Nõmme Kebab“ registreeritud kaubamärk, sest tarbijad seostavad tähist „Nõmme Kebab“ konkreetse ettevõtja konkreetse toitlustuskohaga konkreetsel aadressil. Tarbijad tunnevad ettevõtjat, tema pakutavat kebabi ja tema toitlustuskohta nimetusega „Nõmme Kebab“. Seega viitab tähis „Nõmme Kebab“ tarbija jaoks teenuse päritolule. Kaubamärk „Nõmme Kebab“ on küll kirjeldav, aga omandanud kasutamise tulemusena eristusvõime.

Ka kaubamärgi „Tallinna Filmilinnak“ puhul leidis patendiamet, et tegu on kirjeldava tähisega muuhulgas filmistuudioteenuste osas, sest annab tarbijale infot, et tegemist on Tallinnas asuva filmilinnakuga, kus asuvad erinevad filmistuudiod ning kust on võimalik tellida filmindusega seonduvaid teenuseid. Tõendasime patendiametile, et ettevõtja on kaubamärki „Tallinna Filmilinnak“ kõnealuste kaupade ja teenustega seoses juba aastaid kasutanud, panustanud kaubamärgi tutvustamisse ning seetõttu tajub teenuste sihtrühm tähist kaubamärgina. Kuna omandatud eristusvõime sai tõendatud, ei kohaldunud kaubamärgile „Tallinna Filmilinnak“ enam õiguskaitset välistav asjaolu ja kaubamärk sai registreeritud.

Kuidas tõendada omandatud eristusvõimet?

Kohtupraktika kohaselt on kasutamise käigus omandatud eristusvõime hindamisel olulised sellised tegurid nagu kaubamärgi turuosa, kaubamärgi kasutamise intensiivsus, geograafiline ulatus ja kestvus, ettevõtja kaubamärgi müügi edendamiseks tehtud investeeringute maht, suhteline osa asjaomasest avalikkusest, kes kaubamärgi põhjal eristab kaupa või teenust ühelt kindlalt ettevõtjalt pärinevana ning kaubandus- ja tööstuskodade ja teiste erialaliitude seisukoht. Tõendada tuleb nii seda, et ettevõtja on kaubamärki kasutanud kui ka seda, kuidas tarbija kaubamärki tajub.

Omandatud eristusvõime tõendamiseks sobivad tõendid, mis näitavad, et enne taotluse esitamist on tähist kasutatud kaubamärgina ning tarbijad tajuvad seda kaubamärgina. Näiteks kaubamärgi „Tallinna Kunstihoone“ omandatud eristusvõime tõendamiseks taotluses märgitud kaupade ja teenuste osas oli meil võimalik kasutada tõendeid ligikaudu 90aastase ajaperioodi kohta. Samas on kaubamärgi kasutamise kestvus vaid üks tegur paljudest, mida omandatud eristusvõime hindamisel arvesse võetakse ja näiteks tähise „Tallinna Filmilinnak“ puhul ei olnud omandatud eristusvõime tõendamisel takistuseks asjaolu, et tähis võeti kaubamärgina kasutusele alles 2016.aastal. Oluline on, et omandatud eristusvõimet tõendatakse kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva seisuga – taotluse kuupäevast hilisemaid tõendeid üldjuhul kasutada ei saa.

Tõenditeks sobivad muuhulgas:

• fotod ja trükised, kus on näha nii kuupäev kui kaubamärk;
• salvestised ja meediasisu;
• kataloogid;
• õppematerjalid;
• turundusmaterjalid (sealhulgas ürituste ja kampaaniate materjalid, koopiad palakatitest ning infokirjadest);
• väljavõtted artiklitest;
• väljavõtted veebilehtedelt ja sotsiaalmeediast;
• registri- ja andmebaaside väljavõtted;
• koopiad lepingutest;
• väljavõtted aruannetest;
• sertifikaadid ja auhinnad;
• arvamusküsitlused, mis näitavad, kuidas tarbija kaubamärki tajub;
• uuringud, mis näitavad kaubamärgi tuntust tarbijate seas.

Tõendite kogus sõltub konkreetsetest asjaoludest ja ülaltoodud loetelu ei ole ammendav.

Omandatud eristusvõimet tuleb tõendada kõigi kaupade ja teenuste osas, mida patendiameti esialgne keeldumisteade puudutab. Mõni kaubamärk on seotud paljude kaupade ja teenustega ning seetõttu võib tõendamiskoormus väga suureks kujuneda. Näiteks hindas patendiamet kaubamärki „Eestimaa Looduse Fond“ kirjeldavaks ja eristusvõimetuks ligikaudu 150 taotluses märgitud kauba ja teenuse osas.

Olukorras, kus kaupade ja teenuste arv ja/või tõendite maht on väga suur, on ettevõtjale tõendite kogumisel suuniste saamiseks ja patendiametile vastuse koostamisel abi patendivolinikust. Kaubamärk „Eestimaa Looduse Fond“ sai meie patendivoliniku abil eristusvõime tõendamise alusel registreeritud kõikide taotluses märgitud kaupade ja teenuste osas. Kui aga mõne kauba või teenuse puhul tundub, et pole võimalik tõendada ei eristusvõime omandamist ega kaubamärgi kaupade või teenuste mittekirjeldavat iseloomu, siis on mõistlik need kaubad ja teenused registreerimistaotlusest kustutada.

Patendivoliniku abi võiks muidugi ka juba enne registreerimistaotluse esitamist kasutada – patendivolinik nõustab ettevõtjat muuhulgas tähise registreeritavuse hindamisel, teostab otsinguid varasemate õiguste kohta kui ka annab nõu parima kaitsestrateegia valimisel, aitab määrata asjakohaseid kaupu ja teenuseid, esitab registreerimistaotluse ja koostab patendiametile vastuseid ning jälgib menetlustähtaegu.

Kui soovid kaubamärgi registreerimise või õiguskaitse teostamise kohta rohkem teada, võta ühendust meie patendivolinikuga, kes oskab Sulle juba täpsemat nõu anda.

Tagasi