KÄOSAAR kaitses edukalt EESTI 200 kaubamärgi registreerimist
MTÜ Eesti 200 võitis vaidluse kaubamärgi EESTI 200 registreerimise vastu esitatud menetluses tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi komisjon). Komisjon jättis rahuldamata MTÜ Eesti Kultuur 200 ja Kärt Summataveti (edaspidi vaidlustajad) vaidlustusavalduse kaubamärgi “EESTI 200” registreerimise vastu MTÜ Eesti 200 (edaspidi taotleja) nimele (otsus nr 1828-o, 18. märts 2022).
Vaidlustajate kaubamärgid:
Reg. nr 54336, taotluse esitamise kuupäev: 2.12.2015, omanik: Kärt Summatavet, klass 41
EESTI 200 – Väidetavalt üldtuntud seisuga 3.5.2018, omanikud: vaidlustajad ühiselt, klassid 12, 35, 41
Vaidlustatud kaubamärk:
EESTI 200 – Taotluse nr M201800462, taotluse esitamise kuupäev: 3.5.2018, omanik: MTÜ Eesti 200, klassid 16, 25, 35, 41
Vaidlustajate argumendid
Vaidlustajad olid seisukohal, et nende eespool väljatoodud kaubamärgid on vaidlustatud kaubamärgist varasemad ning et taotlejal puudub õigus vaidlustatud kaubamärgile. Vaidlustajad leidsid, et taotleja kaubamärk on vaidlustajate kaubamärkidega võrreldes identne nii visuaalsest, foneetilisest kui kontseptuaalsest vaatenurgast. Lisaks toodi seisukoha põhjendusena välja taotleja kaubamärgi äravahetamiseni sarnasus vaidlustajate kaubamärkidele, mistõttu võimaldaks vaidlustatud kaubamärgi kasutamine taotlejal ebaausalt ära kasutada ja kahjustada varasemate kaubamärkide mainet ja eristusvõimet. Äravahetamiseni sarnaseks olemist toetavat ka tõsiasi, et Riigikogu mitmed liikmed moodustasid toetusgrupi, mille eesmärgiks oli kaitsta algatust Eesti 200 Mälupank erakonna Eesti 200 eest.
Vaidlustajad väitsid, et taotleja kaubamärgi registreerimistaotlemise esitamise ajaks (3.5.2018) olid nad EESTI 200 tähist kasutanud juba ligikaudu kolm aastat järjepidevalt tähistamaks kultuurialast, ühiskondlikku tegevust seoses erinevate organisatsioonide vahelise koostööga, avalike ürituste korraldamisega, publitseerimisega ning tegevust puudutava informatsiooni levitamisega. Vaidlustajad leidsid seega, et kõnealune tegevusvaldkond kattub selgelt taotleja tegevusvaldkonnaga.
Taotleja argumendid
Taotleja hinnangul ei saaks lugeda varasemat tähist „EESTI 200“ vaidlustajate üldtuntud kaubamärgiks, kuna vaidlustajad ei ole tõendatud, et valdav enamus klasside 12, 35 ja 41 kaupadega sarnaste kaupade tegelikest ja võimalikest tarbijatest, kaupade jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorist või kaupadega tegelevast ärisektorist tunneks eelnimetatud kuupäevaks vaidlusalust tähist kui vaidlustajate kaubamärki ja seostaks neis valdkondades tähist vaidlustajatega.
Taotleja tõi välja, et vaidlustajate tõendid ei võimalda ühemõtteliselt järeldada, et nad oleksid kõnealust tähist kasutanud kaubamärgifunktsioonis vastavalt Euroopa Kohtu seisukohale: viimati nimetatu on korduvalt rõhutanud, et üldtuntuse omandamiseks peaks kaubamärki olema kasutatud kaubamärgina, st kaupade-teenuste ärilisele, majanduslikule päritolule viitava tähisena. Samuti leidis taotleja, et vaidlustajate tõendid ei võimalda üheselt järeldada, kes vaidlustajatest on nimetatud tähist kasutanud ning kellega kaubamärk väidetavalt avalikkusele seondub. Antud olukorras peaks, taotleja arvates, avalikkus dokumentaalselt tõestatult seostama „EESTI 200“ kaubamärki võrdselt nii MTÜ-ga Eesti Kultuur 200 ja Kärt Summatavetiga.
Vaidlustajate väitele, et nende sõnamärk „EESTI 200“ on 3.5.2018 seisuga üldtuntud ja varasem, vastas taotleja, et kuna vaidlustajad viitavad kuupäevale 3.5.2018, mis on ka taotleja kaubamärgitaotluse esitamise kuupäev, siis ei teki kahel märgil teineteise suhtes eelist.
Komisjoni seisukohad ja otsus
Komisjon oli seisukohal, et varasem registreeritud kaubamärgi „EESTI 200“ ning taotleja kaubamärk on teatud määral sarnased, kuid kuna samaliigilisi teenuseid vaidlustatud kaubamärgi kaupade ja teenuste leotelus ei esine, ei esine märkide äravahetamist.
Komisjon leidis, et ehkki vaidlustajad üritasid esitada mitmeid tõendeid varasema registreeritud kaubamärgi kasutamise kohta, ei olnud tõendatud kombineeritud kaubamärgi maine või eriline eristusvõime, mida taotleja kaubamärk saaks kahjustada või ära kasutada.
Samuti, hoolimata mitmetest vaidlustajate poolt esitatud tõenditest, jõudis komisjon seisukohale, et ehkki tõenditest nähtub EESTI 200 idee/algatuse ning liikumise olemasolu, on jäänud tõendamata, et kõnealust kaubamärki kasutades oleks keegi pakkunud kindlat kaupa või teenust, eristades seda kaupa või teenust teiste isikute samaliigilisest kaubast/teenusest. Seega märkis komisjon, et vaidlustaja tähist „EESTI 200“ ei ole kasutatud kaubamärgi funktsioonis ning sellest tulenevalt ei saa tegu olla üldtuntud kaubamärgiga ning väited, mis on seotud varasema üldtuntud kaubamärgi „EESTI 200“, on alusetud.
Kõike eelnevat arvesse võttes otsustas komisjon jätta vaidlustusavalduse rahuldamata.
Tagasi